Eesti keskaeg
oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem
muutus see päritavaks. Ka osa eesti vanemaid (eriti Järvamaalt) lülitusid vasallina
kujunevasse läänisüsteemi. Hiljem saksastusid (Maydellid) Rõhumise suurenedes, ja
lepinguliste õiguste rikkumisega (omandiõigus jm.) seoses on eestlased käinud isegi paavsti ja
Saksa keisri ees, mõlemad on andnud kaitsekirju eestlastele.
Pärast vallutamist jagati eesti ala vallutajate vahel. Võõrvõimu esimestel sajanditel säilis veel palju
eestlaste muistseid vabadusi ja õigusi. Alistumisel sõlmiti lepingud. Tingimused olid maakonniti
erinevad: kõige raskemad olid Sakalal ja Ugandil, kõige kergemad (säilisid kõige suuremad
vabadused ) saarlastel. Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku:
1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid;