Eesti kultuurilugu
Näiteks laulatus toimus kiriku
ees, kirikusse sisenesid preestrilt õnnistuse saamiseks vaid vastabiellunud. Kiriku ees või
kirikaias toimusid ka lepingute sõlmimised, kohtuotsuste kuulutamised ja täideviimised ja muud
ilmaliku iseloomuga tegevused. Alles suurte gooti kirikute ajal tekkis komme, et inimesed
kogunesid jumalateenistuse kuulamiseks kirikusse.
Eestis on juurdunud arusaam, nagu oleks meie kivikirikute näol tegemist eriliste kaitsekirikutega,
mille olevat rajanud sakslased enese kaitseks. Tegelikult on kindluskirikud vähemalt Põhja-
Euroopas laialt levinud fenomen. On olnud laialdaselt levinud tavaks, et ohu korral põgenesid
inimesed kirikusse oli see ju tihtipeale ümbruskonna ainus kivihoone ning kindlaim kants. Juba
13. sajandi lõpu Saaremaalt on teada, et kohalikud inimesed põgenesid Kaarma kirikusse.
Keskaegse kristlase jaoks oli kõige olulisem kirikut ümbritsev pühitsetud maa, kuhu maetud