Eestlaste muistne vabadusvõitlus
kiviheitemasin ja piiramistorn. Tänu uutele sõjariistadele võetti eestlaste kants kiiresti ära ja
pisteti põlema. Sellele sõjakäigule järgnesid teised.
Viljandi langemine
Viljandi kantsi vasttu algatati sakslaste poolt 1211.a. suurem sõjakäik. Ümberkaudsetelt
maadelt olid sakslased võtnud hulga vange. Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei
alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju
kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju
langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta.
Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende
abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde
jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku. Saarlased ilmusid oma laevadega Koiva jõe
annaabi.ee 
