nende eellased elasid nii rohumaadel kui ka üsna kõrgel Andide mäestikus ja merisead taluvad seetõttu ka üsna madalaid temperatuure. Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või ehmatuse peale instinktiivselt õhku ja teiseks põgenevad kõik karja liikmed kiskja rünnaku korral eri suundades, mis kiskja segadusse ajab ja paremal juhul kõik sead päästab, halvemal juhul langeb kiskja saagiks vaid üks. Kui kiskjat pole lähedal, hoiavad merisead instinktiivselt üksteise lähedale ja suhtlevad pidevalt erinevate häälitsuste abil. Haaremikarja emaste vahel valitseb kindel võimusuhete süsteem. Karjas on ainult üks isane
Suur Sveitsi karjakoer Suur Sveitsi karjakoer, inglise keelse nimega Large Swiss Mountain Dog, on pärit Sveitsi Alpide piirkonnast, kus teda kasutati valve- ja karjakoerana. Tänapäeval on see tug haruldane isegi oma kodumaal. Suur Sveitsi karjakoer on iseloomult sbralik, lojaalne ja truu oma perekonnale. Ka laste ja teiste koertega saab ta suurepäraselt läbi. Ta on intelligentne, kergesti koolitatav ja tööhimuline. Tal on tugevalt arenenud valve- ja kaitseinstinktid, sellegipoolest ei ole ta agressiivne. Suur Sveitsi karjakoer on turjakrgusega 60-72 cm, kaal 59-61 kg. Karvkate on tihe, aluskarvaga, poolpikk ja ilmastikukindel, värvuselt tri-color - must pruunikate ja valgete märkidega. Gröönimaa koer Gröönimaa koer on haruldane ja vähelevinud koeratug, ta on pärit MacKenzie je, Baffini lahe ja Victoria saare regioonist. Tema leviala on piiratud, kuna ta on harjunud elama külmas kliimas. Teda kasutatakse nii valve- kui ka veokoerana.
annaabi.ee 
