Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava
puidukaitsevahenditest. Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992 8. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9. http://www.scribd
annaabi.ee 
