Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224
säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis. Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkune ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist. Valli looduses näe, sest kahelt poolt on majad ja sillutis peale kasvanud. Selle olemasolu näitavad geoloogilised surfid. Varem arvati, et see pinnasekuhjatis on vallikraavist välja kaevatud ja samasse visatud muld. Senimaani ei seletatud, kuidas selle mulla kõige paksem kiht vahetult müüri alla sattus
annaabi.ee 
