kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad, kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss omaette riigi keskus ja võimsad kaitseehitsed osutavad sellele, et riigid omavahel sõdisid. Kreeta ja Mükeene religiooni kohta on raske midagi lõplikku väita ja võib teha ainult oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukesete põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi,
Uued linnused ei ole enam seotud kindla külaga. Leitud umbes 50 hilisrauaaegset linnust. Linnused on suuremad ja kaitserajatised tugevamad. Püsiasustusega linnused olid võimukeskused. Lääne-Eestis ja saartel võimsad ringvall-linnused. Tänapäeval nimetatakse neid kohti enamasti maalinnadeks (Valjala,Varbola). Mujal kasutati ära linnuse asukoha looduslikud eeldused. Maalinnade vallid enamasti paest, harvem liivast-kruusast. Vallil puust kaitseehitsed. Kasutati ka pinnasega täidetud putitarindeid. Linnusel 1-3 väravakäiku. Elatavad linnused leiumaterjal näitab, et osades linnustes on pidevalt elatud. Eelkõige elasid linnuses eliiti kuuluvad perekonnad ja nende kaaskond. Linnustes asusid eluhooned ja kaevud. MUINASAEG Pelgupaiklinnused püsiva elamise jäljed puuduvad, ilmselt kasutati pelgupaikdena ohu korral. Pelgupaikadena kasutati ka raskesti ligipääsetavaid looduslikke kohti: soo- ja
annaabi.ee 
