Eesti lähiajalugu
Eesti NSV juhtkonna (juht
Nikolai Karotamm) liige, Karotamme lähikondlane.
Liiduvabariikidele „anti õigus“ teostada välispoliitikat, et saada ÜROsse. Tegelikult oli oluline, kuidas saada
ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt
nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti
kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat.
(KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe
see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne.
Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi
selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne
sõda.