vääratust, isolatsiooni leket ning maaühendusvoolu tekkimist, toitepinge katkemist, mähiste mittesümmeetrilisi voolusid ning mõnel juhul ka koormusvoolu järsku vähenemist. Loetletud rež iimide alusel on otstarbekas analüüsida kaitse rakendumise tingimusi. Programmeeritava kaitseaparaadi kasutajad võivad suurtes piirides muuta kaitse tehnilisi näitajaid ja tunnusjoonte kuju. Sellega tagatakse iga konkreetse mootori võimalikult kindel kaitse. Eri tüüpi kaitseaparaatidel võivad sätete reguleerimise piirid oluliselt erineda. Seepärast vaadeldagu järgnevalt esitatud sätete arvväärtusi kui võimalikke variante. Aluseks on võetud firma ABB kaitseaparaatide sätete väärtused. Mootori kaitse programmeerimisel on vaja kõigepealt määrata pidevrež iimil maksimaalselt lubatud vool ehk nn täiskoormusvool I υ = (0,5...1,5) I n, kus I n on mootori nimivool. Lühiseks loetakse reziimi, kus mootori vool I >> In. Lühisekaitse rakendumislävi
ja arraloog-digitaalrllLtutrcįlu'i kaurlii ttlikioatvilįissc. Sanluti sĮturatakse sinrra kõik kaitse tööks vajalikrrd sätted. Sätete etteancļnriseks kasutatakse anaioogsiserrdite pulrul potetrtsiorrreelLeid või digitaalsisendite prrlrul klalrvistikku. Võr-r.eldes sätete arr^'läärtuste numbrilise etteandnrisega ott potentsiorneetrite eeliseks käsitsemise lrlrtsu-s, samuti on sätted pidevalt rräha potentsiomeetrite rrrrppttde asencliga. Kõikįcįeļ progranm]eeritavatel kaitseaparaatidel orr o]enras mõõtetulenrite arvnäicįik nirrs infornratsiootli kommunikatsiooniliides sideks teiste iuhtraalidesa. It K L___ o ļ[ M l--
annaabi.ee 
