Uus meremaa uurimus
Mõne puuliigi lehed on aga tavatult värvikirevad. Puusõnajalgadest leidub siin tsüaateasid ja
diksooniaid, mis võivad kasvada ligi kahekümne meetri kõrguseks. Eriti võimsad on lopsakate
vihmametsade puusõnajalad. Uus-Meremaa maastikele on väga iseloomulikud tõlvpuud, mida
võib üksikute põõsaste või rühmadena näha nii teede ääres kui keset rohumaad.
Probleeme on aga hakanud tekitama võõrpuuliikide levimine pärismaistesse metsadesse,
selhulgas kaitsealadelegi. Eemalt vaadatuna meenutab Uus-Meremaa loodusmets pigem
Eestimaist kui troopilist. Esimese rinde moodustavad tavaliselt okaspuud, eriti
kivijugapuulised, mis sarnanevad meie mändide ja kuuskedega. Metsa sisenedes on aga
vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised
puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored
puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki.
annaabi.ee 
