Ulukikahjustused
moodustavad koos järglastega väikeseid salku.
Hirve toiduks on peamiselt rohttaimed ja puhmad, lehtpuude ning -põõsaste võrsed, eelistab
paakspuud, toomingat, pihlakat, kadakat, paju jt. Koorib ka kuuskede ja mändide tüvesid.
Hirve toidulaud on mitmekesisem kui põdral ja metskitsel, see annab talle nende ees teatud
eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure.
Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade
rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja
tõhusamad ning enamasti ka odavamad.
Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada
metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid
teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja
töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda