Lõkspüünised-referaat
Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa
tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest
kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas
kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli
vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga
ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati
varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke.
1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna
alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt
oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega. Nende läbimõõt oli pikuti üle 4 meetri ja laiuti
üle 3 meetri
annaabi.ee 
