Lõkspüünised-referaat
1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna
alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt
oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega. Nende läbimõõt oli pikuti üle 4 meetri ja laiuti
üle 3 meetri. Püüniste olemasolust järvedes, rääkimata kasutamisajast, ei teadnud kohalikud
vanemadki inimesed midagi. Kaitsaga sarnane kalapüünis oli esiisaks seisevnoodale.
Kaitsasarnast kalapüünist on tuntud mitmel pool Venemaal, Soomes, Ukrainas ja
Lääne- Euroopa maades. Lätis, Riia lähedastel järvedel olid varbadest kaitsad kasutusel kuni
Esimese maailmasõjani. XVI sajandil oli neid seal hulgaliselt ning nad kuulusid
maksustatavate püügivahendite hulka. Kagu- Eestis mainitakse kaitsa 1601. a.
revisjonikirjades.
6
annaabi.ee 
