Looduskaitse eksamiks kordamine
võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala.
Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja
maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja
elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad
liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad
elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja
üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on
väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd
otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest
Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel-
rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida
looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja
ühenduskoridoridest.