Lõkspüünised-referaat
varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke.
1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna
alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt
oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega. Nende läbimõõt oli pikuti üle 4 meetri ja laiuti
üle 3 meetri. Püüniste olemasolust järvedes, rääkimata kasutamisajast, ei teadnud kohalikud
vanemadki inimesed midagi. Kaitsaga sarnane kalapüünis oli esiisaks seisevnoodale.
Kaitsasarnast kalapüünist on tuntud mitmel pool Venemaal, Soomes, Ukrainas ja
Lääne- Euroopa maades. Lätis, Riia lähedastel järvedel olid varbadest kaitsad kasutusel kuni
Esimese maailmasõjani. XVI sajandil oli neid seal hulgaliselt ning nad kuulusid
maksustatavate püügivahendite hulka. Kagu- Eestis mainitakse kaitsa 1601. a.
revisjonikirjades.
annaabi.ee 
