Iseseisvumine
29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati
välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile
kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati
Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva
meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti
rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise
võimalikkusesse kuna puudusid ka relvad ja laskemoon. Eestlased olid ka väsinud 4 aastat kestnud
Esimesest MS. Kui saadi selgeks et keegi nende eest kodumaad päästma ei tule, haakati looma vabatahtlike
üksusi. Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung
seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed
Eestist välja lüüa
annaabi.ee 
