Väge leidus ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võis muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltus toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega olid tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada.Usuti ka vaimudesse ja haldjatesse. Mõnede näited võib tuua kodude kaitjsa Tõnn ( Pärnu- ja Viljandimaal), taeva- ja äikesejumal Uku ning saarlaste peajumal Tarapita. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga,
Liit Lõuna- rannikuriikide Pärsia-vastane liit. Kreeka linnriikidega. Liit Pärsiaga. Religioon: Jumalad: antropomorfsed, eristusid inimesest suremaatuse, vägevuse poolest. Zeus Taeva-, tormi- ja piksejumal. Võimsaim, jumalate valitseja. Kutsuti isaks. Ilmus kotkana, meelisohvriloom härg. Valvas kõikide seaduste üle. Hera Zeusi õde ja abikaasa. Teava kuninganna. Abielu kaitjsa. Armukade, kiusab Zeusi lemmikuid ja nende lapsi. Lemmikohvriloom lehm, kutsuti veisesilmseks. Poseidon Zeusi vend. Merejumal. Võimas kolmhark, tormid, maavärinad. Lemmikloom hobune. Hades Zeusi vend. Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde. Mulla, viljakuse, kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja. Tütar Persephone, kelle isa Zeus. Ares Sõjajumal, julm, naeruväärne
annaabi.ee 
