Nimetu
muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub
Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure
tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne.
Õpetlikkus/ lugu: Keegi pole liiga suur, et ei võiks magada kaisuloomaga. Lugu õpetab hoolima enda ümber
olevatest asjadest ja isikutest, minu arvates oli see väga armas, kuidas Anu alati Sipsiku kaasa võttis ja tema
eest hoolt kandis. See, et Anu Sipsikust hoolis, tuli välja ka osas, mil Anu unustas Sipsiku taksosse- ta oli
kurb ja ootas väga Sipsikut tagasi.
Emotsioon: otsekõne emotsioonikamalt, mõned kohad ka jutustuses.
Tekst: laused pole väga pikad ning sõnavara on lastele arusaadav.
annaabi.ee 
