Referaat Pärandkooslused
(Luhamaa, H. jt. 2001.)
Rannaniidud
Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad
soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme
vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka
aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel
on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu
taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne
rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku
pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad
jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on
suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad.