kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi antud teemaga seoses või lasta õpilastel kohti vahetada, et hoida nende aju töös. Nii arenevad nende füüsilised oskused, samuti hoiab see neid aktiivsena, mõjub tervisele hästi ja väheneb oht muutuda passiivseks.
Mõtlemisvõime kiire arengu tulemusel hakkab laps kainikuea lõpuks ümbrust üsna täpselt ja õigesti tunnetama. Laps astub kainikuikka, suutmata alati eraldada fantaasiat ja tegelikkust. Ta usub jõuluvana ja päkapikkude tegelikkust, kainikuea lõpus on kõik see seljataga. Kainikuea tunnuseks on samasooliste sõprusrühmade tekkimine. Koos käiakse sportimas, kogutakse sarnaseid esemeid, arutletakse loetud seiklusjutte või nähtud filme. Vanemad ei tohiks kainikute sõprussuhete kujunemist takistada. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 52 - 53) Mina arvan, et kainikuiga on inimese arengus väga oluline periood. Just selles eas õpib laps töötama ja tegema asju mis on vajalikud, mitte ainult talle endale rahuldust pakuvad. Kainikueas õpib laps distsipliini, mis on väga oluline tulevikus. Kui seda ei teki, ei leia laps nt. tulevikus põhjust koolitöid teha, sest pole harjumust. Kainikueas on ka ülimalt oluline
annaabi.ee 
