Kainikuiga
eesmärgi saavutamist. Õpilase liikumisvajadus nõuaks jooksmist, emotsionaalse kontakti
vajadus sõbraga jutustamist, aga tahtega peab ta need vajaduses maha suruma, et kuulata
õpetajat või lahendada ülesannet. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk.
51)
Koolimineku tõttu on kainikuea tähtsamaid erinevusi, võrreldes koolieelse aega, mängu
tähtsuse oluline vähenemine. Selle asemel tuleb õppimine. Mängimine on aga pikka aega
kainikule suurt rahuldust pakkuv tegevus. Algklassides viiakse kainikut pikkamööda üle
mängumaailmast teadliku õppimise juurde. See toimub õpetamisega mängu kaudu. Kainiku
õppimine ei ole veel sihiteadlik. Ta ei tunneta teadmiste vajalikkust tulevases kutsetöös.
Õppima tõukavad kainikut huvi õpitava aine vastu, soov saada head hinnet, tahtmine teenida
õpetaja ja vanemate kiitust. Kainikueas on ka positsioon kaaslaste hulgas seoses
õpiedukusega, eriti tütarlastel
annaabi.ee 
