Kainikuiga
õpiedukusega, eriti tütarlastel. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk.
52)
Kainikueas on mõtlemise areng eriti kiire. Juba varem on kõrgele tasemele arenenud
aistingud, taju, fantaasia ja mälu. Kainik saavutab arenguperioodi lõpuks mõtlemisvõime
poolest täiskasvanuga peaaegu võrdse taseme.
Mõtlemisvõime kiire arengu tulemusel hakkab laps kainikuea lõpuks ümbrust üsna täpselt
ja õigesti tunnetama. Laps astub kainikuikka, suutmata alati eraldada fantaasiat ja tegelikkust.
Ta usub jõuluvana ja päkapikkude tegelikkust, kainikuea lõpus on kõik see seljataga.
Kainikuea tunnuseks on samasooliste sõprusrühmade tekkimine. Koos käiakse sportimas,
kogutakse sarnaseid esemeid, arutletakse loetud seiklusjutte või nähtud filme. Vanemad ei
tohiks kainikute sõprussuhete kujunemist takistada. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus"
I. Ebber 1982 a. lk. 52 - 53)
annaabi.ee 
