Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
tehtud väga pingeliseks. Palju aitab sellele kaasa paralleelmontaaž, mis hüppab
sünnitusvaludes karjuva Yvonne’i ja pildituks joonud Serge’i lumes enda järel lohistava
François’ vahel. Olukord on pingeline eelkõige seetõttu, et Serge’i õigeaegne jõudmine
sünnitusele aitaks François’l mitte ainult end Yvonne’i silmis tõestada, vaid ka
parandada Serge’i eneseväärikust ja hapuks läinud suhteid oma naisega. Lõpukaader
pakub vaid osalist resolutsiooni: suur plaan kainestunud Serge’i õnnest pakatavast näost
tite nutu taustal viitab küll tema masendusest väljumisele ja uuele algusele, kuid
arusaamatuks jääb see, kas eelnevalt põrandale vajunud François kaotas suurest
pingutusest viimsegi jõuraasu või heitis hoopis hinge. Kokkuvõttes väärikas debüüt oma
väikeste vigadega, milles Chabrol on kestvate üldplaanidega maalinud realistliku
kuvandi hääbuvast külast ja otseste tulevikuplaanideta elanikest. Head äramärkimist