- olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%; - oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne. Argikeelsetes sõnades esines -nd 56%, neutraalsetes 32%, kirjakeelsetes 28%; - sotsiaalsetest teguritest on olulised kaks: sugu ja vanus. Naised kasutasid lühemaid vorme 29%, mehed 38%. Seega naised on normikeelsemad. Enim kasutab pikka vormi noorem ja keskmine põlvkond, kuid erilist vahet pole. Kaily Cui: h hääldamine Kaily Cui uuris oma bakalureusetöös teist tuntud variaablit: h hääldamist või mittehääldamist sõna algul. Siin on väidetud, et vanades kohamurretes üldiselt h-d ei hääldatud (va Võrus ja Hiiumaal Pühalepas). Normikeeles on ta aga üldiselt tunnistatud hääldamist vajavaks, kuigi selget normingut ses suhtes pole. Cui uurimused näitasid, et ametlikus kõnes esineb pea alati h. See oli ka varieerumise kõige olulisem mõjur