„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
Kes kauem või
kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida
,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning
hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või
on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal.
Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et
kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis.
3.2. Õuemängud
Õuemängude põhimõtteks, nagu seda ütleb ka liigi nimi, on see, et kõiksugu mänguga seotud
tegevus toimub õues. Mängu põhimõte on siiski sama, mis liikumis- ning kõigil teistelgi
mängudel mäng peab olema lõbus, hariv ning õuemängu puhul väliskeskkonnas läbi viidud.
Õuemängegi on erinevaid, näiteks vee-, jää- või lumemängud (tuntuimad on näiteks veesõda
ning lumesõda)
annaabi.ee 
