„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli
(,,Pimesikk").
Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes
selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või
kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida
,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning
hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või
on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal.
Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et
kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis.
3.2. Õuemängud
Õuemängude põhimõtteks, nagu seda ütleb ka liigi nimi, on see, et kõiksugu mänguga seotud
tegevus toimub õues
annaabi.ee 
