Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
mõttevahetuse, mis ei läinud kokku partei komitee antud suunaga. See oli
konverentsijärgne mõttevahetus, ning osutus surmapatuks. Ta lasti lahti. Sellest
kujunes kaigas kõigile toimetajatele, Zadovi juhtum. Üldine põhimõte oligi see, et
kriitikat partei asjade suhtes võis teha ainult kongresside, pleenumite ja konverentside
ülevaadetes, kui seda kriitikat nendel koosolekutel tehti (ehk siis kui partei ise seda
tegi). See pole aga valvekoera kriitika.
Ideelisus samasuguseks kaikaks nagu Zadovi juhtum oli üks 1946nda aasta otsus,
ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, need olid kirjandusajakirjad. Tehti väga
ühemõtteliselt selgeks, millist kirjandust NL-is vaja on ning kuidas ajakirjandus asju
käsitlema peab. Tambiti maa sisse Zostsenko ja Ahmatova, nemad parteitegelastele ei
meeldinud. Esitati väga selge nõue, et kõik väljaanded peavad kõiki asju käsitlema
kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle