asemel männid ja tunub nagu oleks kõi illusioon. Ta üritab saada kuiva jalaga aga astub kõigepealt ühe jalaga vette, selleks et teist jalga säästa käib ta mättalt mättale ja järgu asutb ka teise jala sügavamalt mutta kui eelmise ja saab aru et ta on jõudnud vana kraavini mis oli vargamäe eluallikas olnud. Ta liigub umbropsu edasi kuni jõuiab männin mis talle tutav on. Sel oli ta väiksena kiikumas käinud, üritab samale oksale ronida aga ei suuda ja hakkab seda oksa teise kaikaka peksma kuid vana kuivad puu on tugevam kui idrek. Edasi minnes liab ta metsasalu kus vanast oli metsised kitsed ja põdrad aga praegu või näha ainutl metsiseid. Hiljem näeb ta jalgratturid kui ta hindipalu maale jõuab ja küsib et kas siin põtru ka on mille peale too poiss vastab et ei ole üthki kui laseb maha , kuna muidu teevad seda salakütid. Metsas nägi ta ka veel okastraati ja talle meenud köstri sõnad kes ütles et puult puule viiv okastraad on ilus luule... III
annaabi.ee 
