Eesti rahvamuusika
Vanematel helisalvestustel võib kuulda erilist tämbrit, mis oli tingitud hääle moodustamise ja
võimendamise viisist, et laul kostaks väljas kaugele. Põhja-Eesti mitmes piirkonnas on ka uuemaid, kaherealisi tantsulise iseloomuga
kiigeviise.
Lõuna-Eesti kiigeviisideks on enamasti vastava piirkonna vanemate kalendrilaulude viisid, kus esineb refrään kiigele; kiike-kaake;
üles. Kagu-Eestis on tuntud kägotamise viisid refrääniga häde-äia-kägo; ädee-ää-kaikah vms. Need tunduvad emotsionaalsed rütmivahelduste,
mõne heli kinnipidamise ja teiste kiirendatud läbilaulmise, tõusvate intonatsioonide ja ebaharilike rõhutamiste tõttu. Setus on mitu üsna
erinevat kiigeviisi, näiteks pikk ja lühike hällu-ääl. Sealhulgas on ka uuemaid, ilma refräänita viise, mis on üle võetud teiste pühade
kommetest.
Lisaks spetsiaalsetele kiigelauludele lauldi muudki, näiteks "Loomislaulu", mis sisult sobib kevadise looduse uuestisünniga. Sageli
annaabi.ee 
