"kaied" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

ta kõige tähtsama ütlemata. Niikuinii oli ta Tifliisi rätsepa poja kurja keele pärast liiga rääkinud, aga sellest ei saanud praegusel silmapilgul aru ei tema ise ega ka Indrek. Alles hiljemini selgus kõik ja seegi härra Mauruse suure elutarkuse ja küpse ilmavaate tõttu. Temal oli nimelt niisugune ilmavaade, et teenija peab olema tingimata vana ja inetu. Ainult vanu ja inetuid teenijaid armastas härra Maurus. Praegu oli asutise köögi-Kaieks -- härra Mauruse ees olid kõik teenijad Kaied, nagu ei peaks ta ristimisesakramendist põrmugi lugu --, jah, köögi-Kaieks oli praegu kõõrdi silmadega, rõugearmidega, paksuhuuleline, töntsaka keha ja konarliku kõnnakuga Loviisa, kel aastaid neljakümne ümber. Ta oli vaikne ja töökas, alandlik ja sõnakuulelik ja teda võis tarvitada nagu elavat asja. ,,See on veel vana põline eesti hõbe," kiitis härra Maurus teda. ,,Puhas kui kuld, truu kui muld," lisas ta juurde