Lambakarjus ja aeg
juhatada
"Karjuslubasid?"
ei pea minu tile naerma - sa naed ju ise, et me oleme kolm
paeva teel olnud, tana on neljas hommik ja me oleme samas kohas, kust
me oma fandu alustasime. Meie tee ei ale endale jarge kasvatanud. Sest
vaata - lugematuid inimesi olen ma oma elu jooksul rahulolevate linna
viinud ning lugematuid juhin ma sinna ka edaspidi, ent see on esimene
kord, mil teekond keeldus kasvamastja iga hommik jai eilsekshommikuks.
Iga kOTcion kaidud tee kaijate jalge all pikkust kogunud, aga seekord mitte.
Mine niiiid koju. Ma tulen aasta parast tagasi, siis on tee uus ja me
proovime uuesti. Aga praegu - mine koju!"
Nii lausus V55ras, v5ttis kepi katte ning laks tagasi vaatamata alla
orgu.
Karjus seisis veel m5ne hetke justkui aru pidades, siis hakkas temagi
astuma. Kaugele tal minna ei tulnud, sest ktila oli siinsamas lahedal. Ta
laks koju, seal5hkus koldest veel kuumust. Ta leidis, et tee polnud kruusis