Soomusrongide üldjuhiks määrati kapten K. Parts. Soomusrong nr. 1 valmis 29. novembril 1918, mis kapten A. Irve juhtimisel kohe Narva suunas välja sõitis. Uue aasta esimesel nädalal püüdis vaenlane jätkata edasitungi Tallinna suunas, kuid need rünnakud löödi soomusrongide ja nende dessantide poolt edukalt tagasi. 3. Tartu kommunistliku polgu kolm roodu tegid katse, vallutada ootamtu rünnakuga Kehra jaama, kuid soomusrongi nr. 1 neljakümne meheline dessant, toetatuna soomurongi kahuritulest, lõi vaenlase roodud Arudevahe talu juures puruks.
Sõja lõpuks olid varemetes torn ja kõik konvendihoone tiivad, Läänehoovi looderondeelist ja Kivisaalist olid alles ainult välisseinad. Omamoodi irooniline, et kõige väiksemate purustustega elas sõja üle Rezvoi poolt 19. sajandi keskel dekoratiivseks restaureeritud Läänedansker. Oluliselt paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi linnus, 11 tornist olid purustatud 6, neist 2 täielikult, varemetes olid pikad müürilõigud, kahuritulest olid saanud kannatada peaaegu kõik linnuses asuvad ehitised. Linnuse läänepoolne külg oli muutunud tohutuks rusuhunnikuks, mille alla olid mattunud Kaevutorni, selle danskeri ja Püssirohu torni jäänused. 4 Restaureerimise vaevaline algus Juba niigi hullu olukorra muutis veelgi hullemaks see, et pärast sõda jäid linnused mõneks ajaks lagunema. Alles 1953. aastal alustati Narva linnuse puhastamist rusudest,
annaabi.ee 
