"kahtustatav" - 1 õppematerjal

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Näiteks näo teatavate anatoomiliste iseärasuste sidumisest inimese sisemise rikkusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist, samuti Hippokratese ja Galenose antiikaja meditsiiniliste dokriinidest. Näiteks 5. sajandil eKr süüditas nägude lugeja Sokrates sellest, et tema näos peegeldas brutaalsus. Keskaegses õiguses sisaldus soovitus, mille järgi juhul, "...kui kuriteos kahtlustatakse kahte inimest, on tõenäoliselt süüdi inetuma ja rohkem moonutatud näoga kahtustatav". (Saar, 2007, lk 350) Kuigi ka tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo isepärasused ja psüühilised omadused, mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega, pole teaduslike üldistusteni jõutud. Selles valdkonnas saab esile tuua järgmised olulisemad teemad. 1. Kas on olemas kindel seos kriminaalsete kalduvuste ja näo tüpoloogia vahel, s.o objektiivses mõttes välimuse järgi tuvastatava kurjategijatüübi olemasolu või puudumine? 2