Pärast isa vaimuga kohtumist ja teada saamist isa mõrvast kuningas Claudiuse käe läbi süveneb Hamleti masendus veelgi. Ta katkestab suhted oma lähedaste inimeste, endise iseenda, kogu endise maailmaga. Isa surm vapustas teda ja pani kahtlema kõiges. Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises. Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast. Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles
peaminister ise äärmuslikke vahendeid, mis paiskasid pealinna kaosesse, milletaolist viimati võis näha ehk 1944. aastal sõjas, mille lõpu tähistamiseks pronksmees püstitatud oligi. Ken-Marti Vaher on öelnud: aprillimäss pani meid ennast tugevdama. Arvan, et Vaheri "meie" hõlmab eelkõige monumendi teisaldajaid, võibolla ka üldse võõrahirmus eestlasi. See "tugevdumine" õhutas vihkamist rahvustunnuse alusel, sundis inimesi uutele kahtlustustele, külvas usaldamatust ja püüdis juurutada Eesti oma Patriot Act'i, pronksiööpaketiks ristitud seadusemuudatuste kogu. Teisisõnu: rahutused panid ühiskonnagruppe veelgi enam kapselduma ning andsid indu nendele, kes kodanike turvalisust jutlustades tahtnuksid Eestit politseiriigiks muuta. Aprilliööd ajasid end relvastama, sundisid poliitikuid ja repressiivorganeid oma seljatagust kindlustama. Kuid ühiskonnale tähendas see nõrgestamist. Ja aprillimäss pani Eesti ennast nõrgestama.
annaabi.ee 
