Keskaeg - kirik
Begiinide ordu - Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad
12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema
tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes
tundsid vajadust vaimsele pühendatusele ja omasid sotsiaalseid huvisid. Nad tegelesid
haigete põetmise, vaestehoolekande ja muuga. ametlik kirik suhtus begiinidesse
kahtlusga, pidades neid nende müstikasse kalduvate huvide tõttu ketseriteks.
Tavalistest nunnaordudest erines begiinide ordu sellega, et iga begiin võis soovi korral
ordust lahkuda ning abielluda. Begiinide ordul oli ka väiksearvuline ja vähetähtis
meesharu, keda nimetati begardideks.
Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja
ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust
läbi viib