Filosoofia p?eriood
Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte).
PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud
katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks.
Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601).
Kahtlus on igasuguse tunnetuse aluseks. Kahtlemisel on kaks otstarvet: hoiab alal uurimistahte ja ergutab seda. Kahtlemisprotsessi juhib inimene, kes
vajab pidepunkte.
Inimese elu koosneb tõe otsimisest. Viimne tõde kätkeb Jumalas. See, mida inimene suudab, on keskpärane/poolik nii oma voorustes kui ka pahedes.
Üheski religioonis pole tõde selle puhtal kujul; võib-olla ainult kristluses, kus see on ilmutatud kujul. Teda huvitas ristiusu praktiline külg. Moraal on
vanem igast religioonist. Skeptitsism.
FRANCOIS SANCHEZ (1562-1632): päritolult portugaallane. Arstiteaduse professor Toulouse'is
annaabi.ee 
