Kuritöö ja karistus
vaidlusi. Olid 1860. aastad. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed slavofiilid,
kes nägid Venemaa iseloomu passiivsuses omaette väärtust, ja progressiivsed
"läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued
ideed ja vaimustusid sotsialismist. Dostojevski, kes igatses usu poolt pakutavat
kindlustunnet, seisis kahe voolu vahel ja üritas kirjeldada, kuidas sedalaadi
ideoloogilised võitlused, veendumused, kõhklused ja eneses kahtlemised inimhinge ja
ühiskonda mõjutavad.
"Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava,
rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis
keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete
piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei
tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23-