Balti riikide poliitiline ajalugu
1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola
kuningateks.
- Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi
teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati,
varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras
ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda.
Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler.
Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad
ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks
riigiorganiks.
- Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas.
Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes
annaabi.ee 
