Aastal 1260 pesitsesid vennad Polod Constantinoples (tänapäeva Istanbul, keskajal arvatavasti kõige võimsama majandusega linn, Rooma Impeeriumi pealinn), kus nad juhtusid tunnistama riigikorra muutumist. Ettevaatlikusest, vahetasid vennad kogu oma vara juveelide vastu ja liikusid Constantinoplest nii kaugele kui võimalik. Marco Polo raamat räägib, et tema isa ja onu käisid tagasitulles ka ringiga Aasiast läbi ja olevat kohtunud Kublai Kahniga, kes oli Mongoolia Impeeriumi juht ja oli aluse pannud Hiina Yuani Dünastiale. Vennad lubanud naasta tema juurde uudistega ja meenetega Euroopast. Samal ajal suri Marco Polo ema, ja poiss kasvatati üles tädi ja onu poolt. Marco oli hästi õpetatud, väga tugev keelte peal ja ta oli ka pärinud isa kauplemisoskused. Aastal 1269 naasid vennad Polod Veneetsiasse ja Marco kohtas esimest korda oma isa. Marco Polo seiklused Siiditeel
ja arhitekt Elmar Lohu ehitatud Kadrioru staadion. Väga orgaaniliselt pargiga seotud staadioni tribüüniehitise puhul oli eriti lummav selle tagakülg jõuline raudbetoonkolonaad, mis oli veidi salapärasel kombel seotud tribüüni astmestikuga. Silmapaistvad eesti arhitektid Toomas Rein ja Raine Karp on uurinud Kahni töid ning olnud nendest ka mõjutatud. Kahni tööde plaane on uurinud ka eesti kunstnik, teadjamees ja müstik Tõnis Vint. Noorematest kunstnikest on Kahniga sarnane sagedus Arne Maasikul ja August Künnapul, noorematest arhitektidest aga Siiri Valneril ja Indrek Peilil. Ka minu kujunemisel on Louis Kahni looming mänginud väga olulist rolli. Mitte ainult tema ehitised ja tekstid, vaid ka tema isik ja sellega kaasnev seletamatu energia oli müstiliselt magus ja hurmav. Mäletan, et venekeelse ajakirja L'Architecture d'aujourdhui ilmumine Eesti arhitektuurimaastikule 1968. aastal tegi mind otsekui purju
annaabi.ee 
