Konfliktipsühholoogia
kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles
suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist
sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib
saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise
jäetakse. Identiteedi ründamine on konflikti tekkimise ja vohamisega otseselt seotud.
Konflikti käigus leiab aset põhiliselt mulje kahjutamine. Samas aga võidakse ette
võtta samme selle parandamiseks: põhjendatakse oma käitumist, vabandatakse. Mida
konkreetsemalt vabandada, viidates konkreetsetele väärkäitutud tegudele või
sõnadele, seda mõjusamalt saab muljet parandada.
3.5 Haavatud õiglustunne
Sageli on konfliktide põhjuseks haavatud õiglusetunne. Erinevatele
õiglusetusekogemustele reageerivad inimesed eri moodi. Õiglustundeid võib liigitada:
annaabi.ee 
