Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte
Põõsasjased kased on
vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu
metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis).
Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem
kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui
vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb
tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Vesi aurab tüvest kehvemini, kui teiste puude
osas. Toht kaitseb kaske liigse külma kui ka kuuma eest.
Vanasti oli kasetoht parimaks asenduseks paberile, kuhu sai joonistada ja kirjutada,
tohust tehti ka märss ja viisud jalga ( ja palju muud). Toht taastub puul umbes 7 aastaga.
Kasemahla jooks hakkab +4C juures ning lõppeb kui pungad on puhkenud.