Sellist viirusnakkust nimetatakse krooniliseks nakkuseks. Putukate viirused Putukad moodustavad üle 80 protsendi kõigist looduses leiduvatest liikidest. Nagu kõigil teistelgi organismidel, on ka putukatel leitud viirusi. Osa neist on omased vaid putukatele, osa võib paljuneda ka teistes organismides. Viirusi on leitud nii kahjuriputukatel (näiteks mitmesugused taimekahjurid) kui ka inimesele kasu toovatel putukatel (mesilased, siidiussid). Kahjuriputukate tõrjeks kasutatakse muuhulgas putukaviirusi, mis on putukate arvukuse kontrollimisel loodussõbralikumad kui keemilised pesitsiidid. Praeguseks on teda üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Kõige rohkem on kasutust leidnud bakuloviirus, mis nakatab efektiivselt mitmesuguseid kahjuriputukaid. Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirus nakkusest. Erinevalt bakteritest, taimedest ja
valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju, nagu melon, arbuus, rabarber, porgandid, kõrvits. Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad valitakse läbi, eemaldatakse praht, riknenud viljad, tupplehed, viljarootsud jms., uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse. Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või lõikudena suhkruga maitsestatud kuuma vette, lisatakse maitseained ja keedetakse nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud. Lagunemise vältimiseks lisatakse muredate viljade puhul keeduveele veidi sidrunhapet. Happel on ka teine ülesanne ta kaitseb kooritud puuvilju tumenemise eest.
Atsetoon lahustab kiu. Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem
annaabi.ee 
