Tõu- ja sordiaretus
olemasolevate parandamine.
Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon:
kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel
kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid
sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on
sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-,
haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte.
Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja
sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks
osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks
lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj.
keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide
annaabi.ee 
