Alkohol Juba umbes 10 000 aastat on inimesed joonud kääritatud jooke ning samas ka vaielnud nende jookida headest ja halbadest külgedest. See arutlus kestab veel tänapäevani, arvamusi on seinast seina, kas alkohol on meile hea või halb. Väga sobiv on öelda, et alkohol on mõlemat toonik ja mürk. Erinevus seisneb mahus, kui palju tarbida. Tagasihoidlik joomine näib olevat südame- ja vereringesüsteemile hea ning kaitseb veidi ka sapikivide ja suhkruhaiguse eest. Rohke joomine on peamine põhjus surmale, mida saaks ära hoida, paljudes maades. Üldiselt on alkohol mängus üle poolte surmaga lõppenud autoavariides. Alkoholi liigtarbimine võib kahjustada maksa ja südant, teeb liiga sündimata lapsele, suurendab võimalust rinna- või mõnele muule vähile, aitab kaasa depressioonile ja vägivallale, segab inimeste vahelisi suhteid. Alkoholi kahepalgeline loomus ei tohiks tulla üllatusena. Alkohoolsete jookide aktiivne ...
Coca-Cola Mattias Laura Johhanna Coca-Cola tekkimine John Pemberton valmistas 1885.aastal joogi, mille nimeks sai pemberton french wine cola. Lisaks veinile ja kokaiinile oli Pemberton sinna lisanud ka koolapähkliteekstrakti (kui kofeiini allikas) ja damianat (Põhja-Ameerikas kasvav ning peamiselt armujookides kasutust leidev taim). Oma joogi sihtgrupiks pidas Pemberton ennekõike linnaelanikest kõrgintellektuaale: teadlaseid, õppejõude, luuletajaid, advokaate, arste ja teisi. Kuivõrd lõuna osariikides suhtuti tollal alkoholi väga tõrjuvalt, keelustati karskusliikumise survel kohtu poolt peatselt ka Pembertoni imeravim. Nüüd pidi mees otsima lahendust mittealkohoolse toote näol. 18. sajandil hakkasid gaseeritud veed ja mullijoogid üha enam populaarsust koguma - ameeriklastele meeldisid nn soodajoogid. 1886. aastaks oli jook olemas ning sünnikuupäev oli 29.märts. Jook kujutas endas koola- ja kokakontsentraadil põhinev...
Selleks võib olla näiteks mingi e-aine mõju. Samas olen ma kindel, et ükski e-aine mind maha ei tapa ehk väga mürgiseid aineid nüüd millegi sees ka olla ei saa. Selleks siis võib olla paljude mürgiste e-ainetega hambapasta, mille kasutamist ma selle koostisainete tõttu kasutamata ei jätaks. Teisest küljest võivad olla väga värviliste ning keemiat täis kommide söömine. Üks kõik kui palju ma ei üritaks, siis kommide söömist ma nende kahjulikuse tõttu ära ei jätaks. Raske on seda teha, kui mingi asi väga maitseb. Kokkuvõtteks võin ma öelda, et minus on natukene mõlemat. Nii tarka tarbijat ning natukene rohkem luksuse nautlejat. Olgu see siis hea või halb, harjumusi on raske muuta.
annaabi.ee 
