Orjandus Ameerikas
1854.aastal loodi põhjaosariikide
kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue
partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine.
Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus
välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka
abolitsionistlik liikumne, kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid
mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi. Orjuse vastu võideldi ka neegerorjade
põgenemise organiseerimine Lõunst põhja nn maa-aluste raudteedena tuntud salateede
võrgustiku kaudu.
Sügava sisepoliitilise kriisi tõttu valiti Ameerika presidendiks Vabaliikliku Partei kandidaat
Abraham Lincoln. Selle tõttu eraldusid lõunaosariigid unioonist. Lincoln kuulutas
vastuhakkavad osariigis mässajateks, kelle vastupanu murti sõjaliselt. Algas kodusõda