Elurikkus see on...
Inimene on üks suur tarbija, kes toodab ja kasutab, kuid igavesti ei või see tomida.
Kusjuures tootmine liigub vähenemise suunas, tarbimine aga suureneb-see pole ka
just vägahea.Inimene raiub puid, toodab elektrit takistades veekogude loomuliku
liikumist, tapab loomi jne. Ühesõnaga sekkub inimene kõigerohkem
elusorganismidest ümbritsevasse ellu. Sellest järeldub, et inimese tegevusest sõltub
kõigerohkem meie maailma rikkus. Kahjuka ma ei tunne seda.
Elurikkust maailmas ma näeksin siis kui aknast välja vaadates näeks ma ilusaid
rohelisi puid kus siristavad linnud, vaid mitte tosinate kaupa pargitud autosid. Kui
veekogud oleksid väga rikkad oma kalade-ja taimetku liigi poolest. Loomulikult on
maailmas olemas ka ilusad kohad, kus inimene ei jõudnud veel oma ,,musta" jälje
jätta. Minu arvates on minu linna üheks kõige paremaks kohaks meri. Kahjuks
annaabi.ee 
