Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
sees on arusaamatus, kas see kõik on lihtsalt taaskord paha unenägu või on saanud see elajas mind taaskord kätte? Küsimused mu sees ei lõppe, mu pea hakkab valutama sellest mõtetetulvast mis esile on kerkinud. Tunne nagu pea tahaks plahvatada ja ühtäkki ma kuulen seda sama rasket hingamist, see hingamine või õigemini see heli, see kähe heli mida see inim-elajas teeb kui ta hingab ei lähe kunagi meelest see on midagi kähiseva vanamehe ja metssea hingeldamise vahepealset, käre, kahisev ja õudu tekitav. Ta ongi siin tagasi, see kõik kordub! KUIDAS? MIKS? Miks taaskord mina, ei suuda ma enda mõtetest pühkida pettumust, hirmu ja viha. Need tunded valdavad tervet mu keha, ma tahaks karjuda ja rabeleda lahti end neist ahelaist mis mind kinni hoiavad. Aga ma ei saa karjuda, ma ei saa rabeleda, ma olen kinni aheldatud ja suu on kinni teibitud. Ma mäletan nii erksalt seda päeva, kui see värdjas mind tänavalt kaasa haaras oma bussi ja mind
Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav. Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes. Brahmsi tempokatele lauludele järgnesid 4 F. Liszt rahulikku ja väga ilusa meloodiaga aariat. Eriti hästi tuli laulu olemus ja sõnumid välja laulja näoilmetest ja liigutustest nt Die Lorelai puhul. Kolm mustlast F.Lizati repertuaarist oli raskem klaveripala aga pianist sai sellega väga hästi hakkama.
annaabi.ee 
