Muinasaja lühikokkuvõte
Peamiseks
elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega.
Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka
ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole.
KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade
ja sobivate suuruste kngaste otsa ( mingi hdine linnus pikus lk 24 ).
Eristatakse mgi-, neemik- ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribaplde ning
kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid
enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad,
mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi
rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus.
VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene
vabadusvitlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurvrsti Jaroslav Tark sjakigu
eestlaste vastu, vitis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.
annaabi.ee 
