Eesti kirjanduse ajalugu I
püsiv, aga mitte loid ega lohisev jutustamisviis. Ka kõige pingelistemal süzeekäänakutel annab
autor aega kujutluspiltidesse sissse elada. Kriitiliselt hakkab silma vanaromantilisi lauseid ja lõike,
kirjanik paistab olevat veel otsapidi XIX sajandi kauniskirjanduse tundepaisutuste juures. "Kevade"
aegumatuse põhjuseks on arhetüüpsete hingeseisundite kaasakiskuvad kirjeldused. "Kevade" ja
nagu Luts isegi näivad seisva ühe jalaga XIX ja teise jalaga XX sajandis, teoses ebamäärane
kahevaheloleks, "Kevades" toimub kahe sajandi viljakas kokkupõrge.
Idee - hakkas lihtsalt paberile panema kihelkonnakooli kirevat seltskonda, eelkõige võrsunud
koolimälestustest. Sündmustikuks lükitud pilte ei koonda niivõrd probleemistik ja kandev idee kui
karakterid. Eelkõige köidab teos Lutsule omase huumoriga. "kevades" rakendatakse karakterite
kontrastsuse võtet, arno-toots
"Suvi: pildikesed noorpõlvest I-II" (1918,1919)