Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
Rohkem kui 30 protsenti mari lastest räägib kodus vene keelt ning marikeelsed
raamatud neid ei huvita. (Pusztay, 2004)
Nõukogude ajal ei käidud enam isegi pühas hiies avalikult, sest seda ei lubatud. 90.
aastatel, kui Nõukogude Liit lagunes, hakkasid inimesed end uuesti vabamalt tundma
ning ka külatargad muutusid aktiivsemaks. Inimesed hakkasid uuesti hiies käima ning
mari kombed hakkasid vaikselt uuesti inimestele meelde tulema. Marimaal on ka
palju kaheusulisi, kes on siiani maausku ning kes käivad samal ajal ka kirikus. Seda
on hea teada, sest see tähendab, et siiski ei ole venestumine päriselt inimeste usku
muutnud, vaid pigem seda laiendanud. (Aleksejev, 2013)
Vasli Nikolaev, Tartus elav mari, on öelnud saates „Huvitaja“, et Marimaa noortes on
toimunud justkui uus ärkamine – noored elavad meelsasti külades, kui ka minnakse
suurtesse linnadesse õnne otsima, siis mäletatakse siiski oma kultuuri ning ollakse
selle üle uhked
annaabi.ee 
